Valdeku noortekeskus

Nii nagu augustikuuga saab läbi suvi ja noorte suvine vaheaeg, on läbi saamas ka meie välisvabatahtlik Enzo teenistus Valdeku Noortekeskuses. Sel puhul palusime tal oma aastale tagasi vaadata ja vastata mõnele küsimusele.

Just as summer and the summer break for young people come to an end in August, so does our foreign volunteer Enzo’s service at the Valdeku Youth Center. On this occasion, we asked him to look back on his year and answer a few questions. You can find his answers in English below.

Mis motiveeris sind Eestisse vabatahtlikuks tulema ja kuidas sa praegu selle otsuse suhtes tunned? 

Kõigepealt oli see sellepärast, et ma lõpetasin õpingud ja olin oma elus tõesti eksinud. Otsustasin reisida, et leida oma elule mõtet. Mind huvitas uute asjade, uute riikide ja inimeste avastamine. Valisin Eesti, sest see oli ingliskeelt kõnelev riik ja minu inglise keele õpetaja armastas seda riiki, nii et miks mitte? Tunnen, et see oli minu elu parim otsus. See tõesti muutis minu elu ja olen väga õnnelik, et olen siin Eestis. 

Kuidas sa arvad, et oled vabatahtlikuteenistuse jooksul inimesena kasvanud või muutunud? 

Arvan, et ma ei ole üldse sama inimene. Saabusin siia tõesti väga noore täiskasvanuna, kes ei olnud valmis täiskasvanueluks. Mul on endiselt vaja palju asju õppida ja parandada, kuid tunnen end tõesti rohkem valmis täiskasvanuelu alustama ja päris inimeseks saama. Samuti aitas mind väga palju esimest korda üksinda elamine. 

Kas saaksid jagada mõnda huvitavat kultuurilist traditsiooni või aspekti Eesti elust, mida oled kogenud? 

Esimene asi oleks rituaal, mida kõik teevad enne jalgpallimängu. Siin Eestis on enne jalgpallimängu algust rituaal, mida kõik peavad tegema. See on põhimõtteliselt austuse näitamine vastasele, teeme seda ka lõpus. See on hea, kuid alguses üllatav. 

Teine asi on jääujumine, mida tegin talvel. IMELINE. Mulle tõesti meeldis see ja olen kindel, et igatsen seda järgmisel talvel. 

Kas saaksid jagada lugu sellest, kuidas sa noortekeskuses kedagi või midagi positiivselt mõjutasid? 

Mul ei ole konkreetset näidet, aga ma alati püüan naeratada ja teha oma parima noorte jaoks. Mõned neist on kasvamise perioodil ja ma tean, et see aeg võib olla keeruline, kui sa ei ole valmis. Seetõttu püüan anda oma parima, andes nõu nende tuleviku jaoks. Ma tahan, et mind mäletataks kui head inimest. 

Mis oli suurim väljakutse, millega sa vabatahtlikuna silmitsi seisid ja kuidas sa selle ületasid? 

Alguses arvan, et see oli keel. Kuigi minu inglise keel ei olnud nii halb (oli küll), mäletan, et see oli väga raske. Ainus viis selle ületamiseks oli aeg, kuulamine ja igapäevane õppimine. Lisaks sellele arvan, et elamine jagatud korteris. Mõned inimesed ei ole mõeldud teiste inimestega koos elama. Ma püüan seda endiselt ületada, aga elu on hea =) 

Kui sa saaksid minna tagasi oma teenistuse algusesse, siis millist nõu sa endale annaksid? 

Et kunagi ei kahtleks endas ja võib-olla ei mõtleks mõnda asja üle. 

Mis on see, mida sa Eesti juures kõige rohkem igatsema jääd? 

Perekond, kelle siin leidsin. Minu töökaaslased, kes said osaks minu perest. Sõbrad, kelle leidsin pidudel. Minu elustiil, rutiin. 

Kuidas on see kogemus mõjutanud sinu tulevikuplaane või karjääripüüdlusi? 

See aitas mul rohkem enda kohta teada saada. Ma ei tea ikka veel, mida elukutsena teha, aga ma tean, et mul on aega ja reisides leian ühel päeval midagi. Mul ei ole enam seda tunnet, et olen oma elus täiesti eksinud. Olen kindel, et elu toob minu teele imelisi asju. 

Millist nõu sa annaksid tulevastele vabatahtlikele, kes Eestisse tulevad? 

Et nad oleksid valmis Eesti ilmaks. Kunagi ei tohi selle üle kurta, aga teadke, et see saab olema selline ja te ei saa seda muuta. Samuti proovige iga päev uusi asju ja leidke kiiresti sõpru väljaspool vabatahtliku projekti. Need sõbrad aitavad teil hoida tööelu eraldi sotsiaalsest elust. 

Üks sõna, millega võtaksid oma vabatahtlikukogemuse kokku?  

IMELINE 

Kas sul on mingeid lõppmõtteid või sõnumeid noortekeskusele või kohalikule kogukonnale? 

Ma tänan neid väga ja armastan neid. Aitäh Eesti. <3 

What motivated you to volunteer in Estonia, and how do you feel about that decision now? 

First, it was because I finished my studies, and I was really lost in my life. I decided to travel to find a meaning in my life. I was curious to discover new things, new countries and people. I chose Estonia because it was an English-speaking country, and because my English teacher loved this country, so why not? I feel that it was the best decision of my life. It really changed my life and I’m so happy to be here is Estonia.  

How do you think you’ve grown or changed as a person since you started your volunteering here? 

I think I’m not the same person at all. I arrived here as a really really young adult, not ready for adult life. I still need to learn and improve a lot of things, but I really feel more ready to start adult life and to be a proper human being. Also living alone for the first time helped me a lot to grow up.  

Can you share an interesting cultural tradition or aspect of Estonian life that you experienced? 

The first thing would be the ritual that everybody does before a football game. Here in Estonia before the start of a football game, there is a ritual that we all need to do. It’s basically to show respect to the opponent, we also do it at the end. It’s good but surprising at first. 

The second thing is ice swimming that I did during winter. AMAZING. I really liked that and I’m sure I will miss it next winter. 

Can you share a story about how you made a positive impact on someone or something at the youth center? 

I don’t have any precise example, but I always try to smile and do my best for the young people. Some of them are in the time where they are growing up, and I know that this time can be complicated if you are not ready. Thats why I try to do my best by giving advice for their future. I want to be remembered as a good person.   

What was the biggest challenge you faced during your volunteering service, and how did you overcome it? 

At the beginning I think it was the language. Even if my English was not that bad (it was) I remember struggling a lot. The only thing to overcome that was time, listening and learning a lot every day. After that I think it is living in a shared apartment. Some people are not meant to live with other people. I’m still trying to overcome it, but life is good =) 

If you could go back to the beginning of your service, what advice would you give yourself? 

To never doubt myself and maybe to not overthink some things.  

What will you miss the most about Estonia? 

The family that I made here. My coworkers, who became part of my family. The friends that I made during all my parties. My lifestyle, routine.  

How has this experience influenced your future plans or career aspirations? 

It helped me to know more about me. I still don’t know what to do as a living, but I know that I have time and by travelling I will one day find something. I don’t have this feeling of being completely lost in my life. I’m sure that life will bring me amazing things on my road.  

What advice would you give to future volunteers coming to Estonia? 

To be ready of the Estonian weather. Never complain about that but know that it’s going to be like that, and you cannot change it. Also to try new things every day and to make friends quickly out of the voluntary project. These friends will help you to have a work life separate from your social life.  

In one word, how would you sum up your experience? 

AMAZING 

Do you have any final thoughts or messages for the youth center or the local community? 

That I thank them a lot and I love them. Aitäh Estonia. <3 

Välisvabatahtlikud saabuvad Eestisse Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) projekti raames 11 kuuks, osaledes selle aja jooksul mõne endale huvipakkuva asutuse tegevuses. Noortekeskustes on nende ülesanneteks noortega suhtlemine, noorsootöötajate abistamine ning oma kultuuri tutvustamine huvitegevuste ja ürituste kaudu.